Pandivere Paetee
Pandivere Paetee on turismimarsruut, mis ühendab piirkonna
ehitised, paemurrud, lubjapõletusahjud, muuseumid, ajaloomälestised, loodusobjektid, loodusrajad, puhkealad, toitlustuskohad ja majutusasutused ühtseks tervikuks.
Tamsalu lubjapark /Lubjatootmise ajalugu tutvustav vabaõhumuuseum. Lubjapargis eksponeeritakse endisaegseid paemurde, lubjapõletuse ahjusid, tähistatud on looduse õpperada/
Porkuni paemuuseum / Muuseumist saab ülevaate paekivi tekkeloost; kivististest; KIVIAABITSAST, milles on kõik Eestis olevad kivimiliigid ning paekivist kui ehituskivist ning Porkuni seosest paekiviga/ Info
Väike-Maarja kirik ja kalmistu pärineb 14. saj. 70. aastatest (teistel andmetel 1346.a.). 1873.a sai torn oma praeguse kõrguse 61,65 m. Gooti stiilis 3-löövilise kodakiriku võlve toetavad neli sammast. Torni aluses olevad laskepilud ja tugevad kuni 2,4 m paksused müürid tõendavad, et vajadusel sai kirikut kasutada kindlusena.Kirikus on 1677.a. pärit rõngasrist ja samast sajandist hauakivi/ Info
Väike-Maarja muuseum ja I-punkt / Muuseumist saab ülevaate Väike-Maarja kihelkonna ja aleviku ajaloost ning siin elanud kuulsustest: maadeuurijast Paul Theodor von Krusensternist, jõumees Georg Lurichist, arhitekt Alar Kotlist jt.; seltside tegevusest, Väike-Maarja parnassi kirjanikest; kohalike koolide ajaloost ning Väike-Maarja kolhoosi ajaloost/ Info
Ebavere mägi. Punamägi. Äntu järved Info
Vao tornlinnus -muuseum /ehitatud tõenäoliselt XIV sajandi teisel poolel. Kindlustus asub endise Vao mõisapargi serval, kõrge nõlvaku kaldal. Orus voolab oja, mis saab oma veed lähedastest Mõisamaa allikatest, andes alguse Põltsamaa jõele.
Vao tornlinnus on nelinurkne ja neljakandiline, ehitatud kohalikust paekivist. Linnusel on koos keldriga neli korrust, millest kaks alumist on võlvitud. Müüride paksuse järgi otsustades ei olnud Vao linnus mõeldud suuremate sõjaliste operatsioonide jaoks. Igasugusest siin toimunud sõjategevusest andmed puuduvad/ Info
Kiltsi loss /VIII sajandi lõpul rajatud Kiltsi mõisaansambel Lääne-Virumaal on üks Eesti suurejoonelisemaid ja omapärasemaid. Loss püstitati keskaegse XVI-XV sajandist pärineva vasall-linnuse varemeile. IX saj. kuulus loss von Krusensternide suguvõsale. Adam Johann von KRUSENSTERNI (1770-1846) juhtimisel teostus vene esimene ümbermaailmareis (1803-1806). Mõisas on A.J. von Krusensterni mälestustuba/ Info
Simuna kirik /ehitusmälestis 13. saj. Kolmelööviliseks kodakirikuks ehitati 15. saj esimesel poolel. 1685 valmistas kuulus puunikerdaja Chr. Ackermann kirikule altari. 19. saj algul maalis Carl Sigismund Walther altarimaali. 1889 ehitas eesti rahvusest orelimeister Gustav Normann kirikusse oreli/ Info
Avanduse mõisahoone /Praeguse suurejoonelise 95! m pikkuse, mitmes jaos ehitatud mõisahoone vanimad osad on 1760. aastatel valminud vana barokne härrastemaja (parem tiib) ja vasemal asuv ümberehitatud valitsejamaja. 1849.a. ostis mõisa suvekoduks tuntud saksa päritolu vene meresõitja ja geograaf
Friedrich Benjamin Lütke (1797-1882). Siin on elanud Wrangell ning viibinud puhkamas sõbrad Struve ja Baer/ Info
Struve kivi (Struve meridiaanikaar)15. juulil 2005. a kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja Tartu Ülikooli täheteadlase F: G. W. Struve geodeetiline kaar, millest Eestis on säilinud 3 punkti: üks Struve graniitsamba, teine Võivere tuuleveski, kolmas Tartu tähetorni juures/ Info
Võivere tuuleveski
Kaarma lubjaahjud ja paemurd Info
Äntu viinavabriku varemed Info
Liiduri lubjaahjud ja paemurd Info
Varangu järvekriidi(lubja) maardla
Orguse lubjaahi ja paemurd Info
Orguse meteoriidikaater Info
Liigvalla mõis Info
Rakke lubjatehas ringahjud ja korsten Info
Salla mõis Info
Emumägi Info
Kommentaarid
Me ei vastuta artiklitele lisatud kommentaaride eest ja jätame endale õiguse kustutada kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele.