Pandivere Paetee on turismimarsruut, mis ühendab piirkonna

ehitised, paemurrud, lubjapõletusahjud, muuseumid, ajaloomälestised, loodusobjektid, loodusrajad, puhkealad, toitlustuskohad ja majutusasutused ühtseks tervikuks.

 Tamsalu lubjapark  /Lubjatootmise ajalugu tutvustav vabaõhumuuseum. Lubjapargis eksponeeritakse endisaegseid paemurde, lubjapõletuse ahjusid, tähistatud on looduse õpperada/

Porkuni paemuuseum / Muuseumist saab ülevaate paekivi tekkeloost; kivististest;  KIVIAABITSAST, milles  on kõik Eestis olevad kivimiliigid ning paekivist kui ehituskivist ning Porkuni seosest paekiviga/ Info

Väike-Maarja kirik  ja kalmistu pärineb 14. saj. 70. aastatest (teistel andmetel 1346.a.). 1873.a sai torn oma praeguse kõrguse 61,65 m. Gooti stiilis 3-löövilise kodakiriku võlve toetavad neli sammast. Torni aluses olevad laskepilud ja tugevad kuni 2,4 m paksused müürid tõendavad, et vajadusel sai kirikut kasutada kindlusena.Kirikus on 1677.a. pärit rõngasrist ja samast sajandist hauakivi/ Info

Väike-Maarja muuseum ja I-punkt / Muuseumist saab  ülevaate Väike-Maarja kihelkonna ja aleviku ajaloost ning siin elanud kuulsustest: maadeuurijast Paul Theodor von Krusensternist, jõumees Georg Lurichist, arhitekt Alar Kotlist jt.; seltside tegevusest, Väike-Maarja parnassi kirjanikest; kohalike koolide ajaloost ning Väike-Maarja kolhoosi ajaloost/  Info

Ebavere mägi. Punamägi. Äntu järved Info

Vao tornlinnus -muuseum /ehitatud tõenäoliselt XIV sajandi teisel poolel. Kindlustus asub endise Vao mõisapargi serval, kõrge nõlvaku kaldal. Orus voolab oja, mis saab oma veed lähedastest Mõisamaa allikatest, andes alguse Põltsamaa jõele.
Vao tornlinnus on nelinurkne ja neljakandiline, ehitatud kohalikust paekivist. Linnusel on koos keldriga neli korrust, millest kaks alumist on võlvitud. Müüride paksuse järgi otsustades ei olnud Vao linnus mõeldud suuremate sõjaliste operatsioonide jaoks. Igasugusest siin toimunud sõjategevusest andmed puuduvad/ Info

Kiltsi loss /VIII sajandi lõpul rajatud Kiltsi mõisaansambel Lääne-Virumaal on üks Eesti suurejoonelisemaid ja omapärasemaid. Loss püstitati keskaegse XVI-XV sajandist pärineva vasall-linnuse varemeile. IX saj. kuulus loss von Krusensternide suguvõsale. Adam Johann von KRUSENSTERNI (1770-1846) juhtimisel teostus vene esimene ümbermaailmareis (1803-1806). Mõisas  on A.J. von Krusensterni mälestustuba/ Info 

Simuna kirik /ehitusmälestis 13. saj. Kolmelööviliseks kodakirikuks ehitati 15. saj esimesel poolel. 1685 valmistas kuulus puunikerdaja Chr. Ackermann kirikule altari. 19. saj algul maalis Carl Sigismund Walther altarimaali. 1889 ehitas eesti rahvusest orelimeister Gustav Normann kirikusse oreli/ Info

Avanduse mõisahoone /Praeguse suurejoonelise 95! m pikkuse, mitmes jaos ehitatud mõisahoone vanimad osad on 1760. aastatel valminud vana barokne härrastemaja (parem tiib) ja vasemal asuv ümberehitatud valitsejamaja. 1849.a. ostis mõisa suvekoduks tuntud saksa päritolu vene meresõitja ja geograaf
 Friedrich Benjamin Lütke (1797-1882). Siin on elanud Wrangell ning viibinud  puhkamas sõbrad Struve ja Baer/ Info

Struve  kivi (Struve meridiaanikaar)15. juulil 2005. a kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja Tartu Ülikooli täheteadlase F: G. W. Struve geodeetiline kaar, millest Eestis on säilinud 3 punkti: üks Struve graniitsamba, teine Võivere tuuleveski, kolmas Tartu tähetorni juures/ Info

Võivere tuuleveski

Kaarma lubjaahjud ja paemurd Info

Äntu viinavabriku varemed Info

Liiduri lubjaahjud ja paemurd Info

Varangu järvekriidi(lubja) maardla

Orguse lubjaahi ja paemurd Info

Orguse meteoriidikaater Info

 Liigvalla mõis Info

Rakke lubjatehas ringahjud ja korsten  Info

Salla mõis Info

Emumägi Info

 Muuga mõis. Info 1 ja Info 2